Jazz fusion
Jazz fusion (ingl k sulam) (ka džässrokk) on muusikastiil, mis ühendab džässi selliste muusikastiilidega nagu popmuusika, rokkmuusika, folk, reggae, funk, metal, kantri, RnB, hiphop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika.
Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille ning souli ja RnB rütme.
Esimesteks jazz fusion'i plaatideks peetakse Gary Burtoni "The Time Machine'i" (1966) ja Larry Coryell'i (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Soundi" (1966). Samuti oli suur mõju jazz fusion'i arengule Miles Davise 1968. aasta plaadil "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektroonilisi instrumente. Samal ajal hakkasid rokkansamblid, näiteks Cream ja The Grateful Dead, samuti Blood, Sweat and Tears ja Frank Zappa's Mothers of Invention kasutama oma muusikas džässielemente ja -harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooniga.
Tuntumaid stiili esindajaid on Weather Report, Mahavishnu Orchestra, The Tony Williams Lifetime, Return to Forever, Headhunters, Soft Machine, Colosseum, Caravan, Nucleus, Blood, Sweat and Tears, Chicago, If, Frank Zappa, Santana, The Eleventh House jt.
Jazz fusion Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis tekkisid esimesed fusion-ansamblid 1980-ndatel (Kaseke (1981), VSP Projekt (1986) ja Radar). Uus fusion'ilaine sai alguse 1990-ndate keskel, kui hakkasid tegutsema Weekend Guitar Trio, Meggan (hiljem Megan Quartet), Beggar's Farm, Phlox, F1 Guitars ning 2000-ndatel Lippajad, Meelis Vind, Juhan, Kirke Karja jne,