Biržai

Biržai
leedu	Biržai
	Biržai raekoda
	Biržai vapp
Pindala	16,4 km²
Elanikke	10 444 (1.01.2023)
Koordinaadid	56° 12′ N, 24° 45′ E

Biržai (leedu^ⓘ) (poola Birże, Žemaidi keeles Biržā, saksa keeles Birsen) on linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Biržai rajooni ja Širvėna valla halduskeskus. Asub Leedu põhjaosas Apaščia jõe ja Širvėna järve ääres, merepinnast 63 m kõrgusel.

Linnas on raamatukogu, kino ja kultuurimaja. Haridust annavad gümnaasium, kolm põhikooli, muusikakool ja spordikool.

Biržais on tekstiilitööstus, seal töödeldakse lina, valmistatakse õlut ja leiba. Linnas on saekaater. Valmistatakse ka raudbetoonist detaile.

Linnas on barokkstiilis Biržai loss ja Astravase mõis. Muud vaatamisväärsused on raekoda, aastal 1861 valminud katoliku kirik, aastal 1874 valminud uusgooti stiilis kalvinisti kirik, aastal 1923 valminud metodisti kirik ja aastal 1865 valminud vanausuliste kirik. Biržais asub Biržai regionaalpargi direktsioon.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Biržai tekkis seelide alale. Asulat on esmamainitud 1455. aastal, mil Kazimierz IV andis sealsed maad Radziwillide suguvõsa esivanemale Radvila Astikaitisele. Radziwillide valdusse jäid sealsed maad kuni aastani 1804.

Aastal 1500 ehitati Biržaisse esimene kirik. Aastal 1520 kanti asula kaardile kui alev; toona oli seal 54 maja. Tol ajal läbis asulat Riia ja Vilniuse vaheline tee. Aastal 1547 sai Biržaist Leedu koosseisus oleva vürstiriigi pealinn. Aastal 1564 sai toonasest maade omanikust Mikołaj Radziwill Punasest kalvinist, see tõi kaasa ka kalvinismi leviku Biržai piirkonnas.

Aastal 1587 valmis Apaščia jõe ülespaisutamise tagajärjel Širvėna järv, mis kaitses alevi ja ehitatava lossi põhjapiiri. Samal aastal valmis ka esimene kalvinistide kirik. Linnaõigused sai Biržai 1589. aastal, samal aastal valmis ka Biržai loss. Aastal 1597 hakkas kalvinistide kiriku juures tegutsema ka kool (praeguse gümnaasiumi eelkäija). XVI sajandi lõpus asusid Biržaisse elama ka juudid.

XVII sajandi alguses valmis raekoda. Samal sajandil asusid linna elama ka Trakaist tulnud karaiimid. Rootsi väed rüüstasid linna nii aastatel 1625 kui ka 1657, ühtlasi purustasid nad lossi. Aastal 1636 püstitati linna ka luteri kirik. Aastal 1687 hakkas ka selle juures tegutsema kool. Sellest ajast on teada, et linnas tegutses sakslaste seltsimaja. Aastal 1701 pidasid lossis läbirääkimisi Venemaa ja Saksimaa esindajad, sõlmides sõjalise liidu.

Aastal 1804 läks Biržai Tyszkiewiczite valdusse. Nood rajasid Širvėna põhjakaldale Astravase mõisa hoonetekompleksi. Aastal 1863 toimus linna lähistel ülestõusnute ja tsaaririigi vägede vahel Biržai lahing. Aastal 1865 püstitasid tsaaririigi võimud linna ka õigeusu kiriku. Enne Esimest maailmasõda töödeldi linnas villa ja lina, Biržais oli trükikoda, seal tegutses kolm veskit.

Aastal 1921 valmis Biržaid Šiauliai ja Pasvalysiga ühendav kitsarööpmeline raudtee. Pärast sõda oli linnas kaks veskit ja kolm saekaatrit, sinna rajati ka elektrijaam. Biržais tegutses meierei, linnas valmistati ka õlut.

Kui Saksa väed teise maailmasõja ajal linna hõivasid, hukkasid nad Astravase linnaosas 3000 Biržai elanikku, suurem osa neist olid juudid. Aastal 1944 toimusid linna all ägedad lahingud, mille käigus hävis 70% linna hoonetest. Nõukogude võimud küüditasid linnast 214 elanikku. Pärast sõda tegutsesid linna ümbruses Leedu metsavennad.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

2000 (1823)
2682 (1858)
3000 (1891)
4413 (1897)
5315 (1923)
5705 (1931)
8281 (1959)
8624 (1959)
9400 (1964)

11 160 (1970)
13 400 (1975)
13 700 (1976)
14 401 (1979)
15 907 (1989)
15 262 (2001)
12 465 (2011)
11 946 (2013)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Biržai elanikest leedulasi 97,94%, venelasi 0,83%, poolakaid 0,18% ja valgevenelasi 0,10%.^[2] Aastal 1923 oli Biržai elanikest leedulasi 55,84%, juute 34%, poolakaid 4,23%, lätlasi 3,52%, venelasi 1,13% ja sakslasi 0,81%^[3]