1. Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on rahvusvaheline finantsorganisatsioon, mis on osa globaalsest finantsturvavõrgust, mis aitab liikmesriike majanduskriiside lahendamisel. IMF ei ole abiorganisatsioon, vaid nn viimase instantsi laenaja. Laenudelt küsib IMF intressi ning esitab tavaliselt ka rangeid majanduspoliitilisi tingimusi. Samas on IMFi majandusprogramm aluseks sellele, et riik saaks küsida laenu-abiraha ka teistelt institutsioonidelt ja suurtelt laenuandjatelt. Selliseid kriisilaenusid rahastab IMF liikmesriikide kvoodiressurssidega kogutavatest vahenditest ja liikmeriikidelt laenatud vahenditest. Liikmesriigi kvoot IMFis on sisuliselt sama, mis osalus mõnes rahvusvahelises organisatsioonis. IMFi kvoodiressursi tagavad üldjuhul liikmesriigid läbi oma keskpanga ning kvoodiressurss asub liikmesriigi keskpanga bilansis IMFi kontol. Riigi kvoodi suurus IMFis määrab ka selle, kui suurt laenu saab riik kriisi korral IMFilt taotleda.
IMFi direktorite nõukogu otsustas möödunud aastal suurendada riikide osalusi ehk kvoote poole võrra, et tagada piisav võimekus liikmesriike vajadusel aidata. Otsuse on heaks kiitnud ka IMFi aktsionäride nõukogu, kus Eestit esindab EP president vastavalt EP seadusele. Kvoodimahu suurendamine 50% on märkimisväärne, kuid samas mahus vähendab IMF liikmesriikidelt laenatud ressursse, mistõttu kokkuvõttes IMFi koguressursid ja laenuandmise võimekus ei muutu, kuid kvoodiressursside osakaal kasvab. IMFi jaoks on kvoodiressurss stabiilsem alus laenude väljastamiseks kui laenulepped liikmesriikidega.
IMFi kvootide üle vaatamise protsess on kestnud mitu aastat. Ka kvoodisuurenduse jõustumine on aeganõudev, sest selle jõustamiseks on vaja pea igas liikmesriigis võtta vastu otsuseid valitsuse või parlamendi tasemel. Kogu protsessi ajamahukust arvesse võttes suurendas IMF koroonakriisi ajal kahe- ja mitmepoolseid laenuleppeid liikmesriikidega, juhuks, kui kvoodiülevaatuse elluviimine on aeganõudvam. Sellise lühiajalise (3+1 aastat) kahepoolse laenulepingu sõlmis ka Eesti Pank. Nimetatud laenulepinguid ei ole siiani kasutusele võetud ning hetkel IMF ka ei prognoosi, et neid võiks vaja minna. Kuni kvoodiülevaatuse jõustumiseni hoitakse laenuleppeid alles ja vajadusel ka pikendatakse. Kvoodiülevaatuse eduka lõpetamise järel ja kvootide mahu suurenemisel kahepoolsed laenulepingud aeguvad. Sisuliselt asendub paljude arenenud riikide (sh Eesti) jaoks praegu kehtiv kahepoolne laenu andmise leping IMFiga kvoodi suurendusega.
Riigi kvoot IMFis peegeldab peamiselt tema majanduse mahtu ja avatust ning on aluseks IMFist laenu taotlemisel. Liikmesriik taotleb IMF-ist laenu olukorras, kus teda tabab siseriiklik või väline majandusšokk, mis raskendab oluliselt väliste osapoolte ees oma kohustusi täita, ehk siis nn maksebilansikriisi korral. Näideteks võib tuua globaalset finantskriisi 2007-2009, kus Lätil tuli pöörduda IMFi poole, euroala tabanud usalduskriisi 2010ndatel, kui IMFi abi vajasid Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Ukraina on pärast Venemaa sõja algust saanud IMFilt laenu ja majandusprogrammi, mille alusel teised doonorid Ukraina rahastamisvajadust aitavad katta.
Eesti kvoot suureneb kvoodiülevaatuse järel 121,8 miljonilt IMFi arveldusühiku SDRi võrra, see on umbes 150 miljonit eurot. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk umbes 450 miljonit eurot, mis on aluseks Eestile kriisi korral antava laenumahu arvestamisel. SDRi väärtuse aluseks on viiest valuutast koosnev korv, kuhu kuuluvad USA dollar, euro, inglise nael, jaapani jeen ja hiina jüaan.
Kvoodisuurenduse maksab IMFile Eesti Pank, seetõttu pole sel mõju riigieelarvele. Kuni Eesti ei vaja IMFi laenu, ei mõjuta kvoodisuurendus ka Eesti Panga bilanssi. IMFi kvoot asub raamatupidamislikult IMFi Eesti Pangas asuvatel kontodel ning kvoodisuurendus mõjutab varade jaotust bilansikontodel. SDRides sissemakstud kvoodisuurendusest teenib Eesti Pank jätkuvalt SDRi intressi.
Kvoodisuurenduse sissemaksega samaaegselt lõpeb Eesti Pangal IMFiga kahepoolne laenuleping mahuga 164 miljonit eurot, mille vahendeid IMF ei ole kasutanud. Eesti Pank teeb IMFile kvoodisuurenduse makse 121,8 miljonit SDRi, seega Eesti jaoks IMFis võetud finantskohustuste maht ei muutu oluliselt, aga muutub finantskohustuste vorm.
Riigikogu otsustusvõime ja toetus kvoodisuurendamiseks ja teadmine IMFi kvoodi rollist on vajalik, sest kriisihetkel peab Riigikogu teadma, kui palju saab IMF Eestile laenata. 100% kvoodist saab IMF laenata igale hättasattunud riigile väga kiiresti ja seda ka osaliselt seepärast, et selline summa asubki kohaliku keskpanga välisreservides IMFi kontol; suurema kriisi korral on vajalik laenata IMFilt tavaliselt siiski rohkem, et majandus või finantssektor stabiliseerida. Erakorralise laenupoliitika rakendamisel võib IMF anda riigile laenu kuni nt 10x kvoodist, kuid kvoodi suurus määrab piirid. Seega on suurem kvoot IMFs riigile kasulik kriisiajal, mida me samas loodame, et kunagi vaja ei lähe.
2. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" ja 11. juuni 2009. a määruse nr 95 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks" muutmine
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Alates tänavu 15. maist on töötajal võimalik pärast kahekuulist haiguslehel olemist osaliselt töötada, kui ta tervis seda võimaldab ja tööandjaga on vastav kokkulepe olemas. Samal ajal maksab tervisekassa inimesele töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Samas arvestatakse puhkusetasu inimese töötasu järgi ning see tuleb siis vähendatud töötasu tõttu väiksem. Vähenev puhkusetasu võib halvasti mõjuda inimeste motivatsioonile teha pikaajalisel haiguslehel olles jõukohast tööd. Olukorra parandamiseks muudetakse määrust ja nähakse ette, et keskmise töötasu arvutamisel ei arvestata selle hulka töövõimetuslehe ajal töötamist.
Lisaks võimaldatakse töötajale või ametnikule kokkulepitud töötasu maksmist puhkusetasuna olukorras, kus tema eelneva kuue kuu muutumatu suurusega töötasu on väiksem, kui puhkuse kasutamise ajal kehtiv töötasu. Kehtiva korra kohaselt ei arvutata keskmist töötasu, kui töötajale on puhkusele eelnenud kuue kuu jooksul makstud muutumatu suurusega töötasu. Samas võib olla olukord, kus vahetult enne puhkust on töötaja töötasu suurenenud, kuid kehtiv kord ei võimalda seda keskmise töötasu arvutamisel arvesse võtta. Muutuva suurusega töötasu saanutele võimaldab kehtiv kord juba praegu puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu, kui keskmise töötasu arvutamisel on puhkusetasu väiksem töötasust.
Rasedate määruses tehakse tehniline parandus. Seni rakendusid määrusest tulenevad nõuded, kui rase või rinnaga toitev töötaja oli esitanud tööandjale arsti või ämmaemanda tõendi. Edaspidi ei ole vaja tõendit esitada. Tööandja saab teada töötaja soovist asuda kergemale tööle ja töötamise piirangutest, kui arst või ämmaemand väljastab töötajale töövõimetuslehe, mille tööandja saab kätte digitaalselt riigiportaali eesti.ee kaudu või Tervisekassa infosüsteemist turvalise krüpteeritud X-tee andmevahetuskanali kaudu.
3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 "Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu" muutmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Tegemist on tehnilise eelnõuga, milles kirjeldatakse rahvastikuregistri (RR) rakendusi ja määratakse nende turvaklassid. Rakendustest kirjeldatakse andmeladu, broneerimissüsteemi, haldusandmete lahenduse infosüsteemi, juurdepääsu menetlemise infosüsteemi, menetlustarkvara, teavitussüsteemi, samuti turvalist veebikeskkonda.
Muudatuste kohaselt jääb RRi andmebaasi ning selle infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste ja teiste masinliideste turvaklass samaks, kuid RRi rakendustele määratakse madalamad turvaklassid. See suurendab selgust, näiteks millise RRi rakenduse intsident tuleb lahendada kohe ja millise rakenduse toimepidevus ei ole ööpäevaringne. Rahvastikuregistrist pärib aastas andmeid üle 200 ametiasutuse, kes teevad kokku üle 100 miljoni päringu. Lisaks täpsustatakse, milliseid andmeid politsei- ja piirivalveamet rahvastikuregistrile annab.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.
4. Narva Keeltelütseumile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse andmast Narva Keeltelütseumile luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene õppekeele kasutamiseks.
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu esitada valitsusele taotluse anda 2024/2025. õppeaastaks luba osaliselt (osakaal 40%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppeks Narva Keeltelütseumi 4.f ja 4.g klassides. Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust klassipõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Tõhustatud- ja erituge vajavate laste puhul saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele.
5. Narva Kreenholmi Koolile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse andmast Narva Kreenholmi Koolile luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene õppekeele kasutamiseks.
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu esitada valitsusele taotluse anda 2024/2025. õppeaastaks luba osaliselt (osakaal 40%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppeks Narva Kreenholmi Kooli 4. klassis. Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust klassipõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Tõhustatud- ja erituge vajavate laste puhul saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele.
6. Narva Pähklimäe Koolile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu taotleda valitsuselt luba, et viia kuues koolis ja neljas lasteaias läbi õpet eesti keele kõrval osaliselt vene keeles. Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust klassipõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Tõhustatud- ja erituge vajavate laste puhul saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Narva Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
7. Narva Kesklinna Koolile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse andmast Narva Kesklinna Koolile luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene õppekeele kasutamiseks.
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu taotleda valitsuselt luba, et viia kuues koolis ja neljas lasteaias läbi õpet eesti keele kõrval osaliselt vene keeles. Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust klassipõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Tõhustatud- ja erituge vajavate laste puhul saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Narva Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
8. Narva Paju Koolile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse andmast Narva Paju Koolile luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene õppekeele kasutamiseks.
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu esitada valitsusele taotluse anda 2024/2025. õppeaastaks luba osaliselt (osakaal 40%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppeks Narva Paju Kooli 4.a ja 4.c klassis. Taotluse kohaselt õpivad 3.a klassis tõhustatud toega 3 õpilast ja 3.c klassis eritoega 1 õpilane.
Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust klassipõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Taotluses nimetatud klassides on õpivad mõned tõhustatud- ja üks erituge saav laps, kelle puhul saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Narva Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
Korralduse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Narva Linnavolikogule, Narva Paju Koolile ja Narva Paju Kooli hoolekogule, kes eelnõu kohta oma arvamust ei esitanud.
9. Narva Lasteaiale Pingviin 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse andmast Narva Lasteaiale Pingviin luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust rühmapõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole lapse huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Vajadusel on võimalik asutuseväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt lapse vajadusele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Narva Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
10. Narva Lasteaiale Kirsike 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse andmast Narva Lasteaiale Kirsike luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu esitada valitsusele taotluse anda 2024/2025. õppeaastaks luba osaliselt (osakaal 40%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks Narva Lasteaiale Kirsike rühmades Jänkud ja Lepatriinud. Taotluse kohaselt on nimetatud rühmades käivatel lastel olulised puudused emakeele arengus, kõnehäired, tähelepanuhäired ja ka muud häired.
Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust rühmapõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamiseks laste võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole lapse huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Vajadusel on võimalik asutuseväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt lapse vajadusele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Narva Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
11. Narva Lasteaiale Põngerjas 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
22. veebruaril otsustas Narva Linnavolikogu taotleda valitsuselt luba, et viia kuues koolis ja neljas lasteaias läbi õpet eesti keele kõrval osaliselt vene keeles. Taotluse osas kujundas arvamuse ka eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon.
Valitsuskomisjon leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust rühmapõhise erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette võimalused hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamiseks lapse võimetest lähtuvalt. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eesti keelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole lapse huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine lähtudes eelhinnangust, et ta pole selleks võimeline.
Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Vajadusel on võimalik asutuseväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt lapse vajadusele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Narva Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
12. Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: justiitsminister Madis Timpson
Tüüp: Korralduse eelnõu
Justiitsminister teeb ettepaneku nimetada Pille Lehis andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale määratud tähtajaks ehk viieks aastaks: 19. augustist 2024. a kuni 18. augustini 2029. a. See oleks Pille Lehise teine ametiaeg inspektsiooni juhina.
Avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon viis läbi andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale avaliku konkursi, mille Lehis võitis. Inspektsiooni peadirektori nimetab justiitsministri ettepanekul viieks aastaks ametisse valitsus, olles eelnevalt ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha. Põhiseaduskomisjon toetas Lehise jätkamist inspektsiooni juhina.
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor juhib ametiasutust, teostab riiklikku- ja haldusjärelevalvet, menetleb süütegusid ning valmistab ette ja rakendab Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses olevaid poliitikat kujundavaid otsuseid.
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori palga määrab justiitsminister.
13. Riigi tegevusvaru moodustamine
Esitaja: regionaalminister Piret Hartman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt on ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks plaanis luua üle Eesti nn kriisipoodide võrgustik, kus saab elektrikatkestuste korral osta toitu, esmatarbekaupu ja ravimeid ning tagatud on sularahaautomaatide töö.
Selleks moodustab AS Eesti Varude Keskus (EVK) elektrigeneraatorite varu 110 kaubanduspinna jaoks. Kaubanduspinnad peavad omalt poolt tagama makseteenuste, toidu ja esmatarbekaupade logistika toimimise ning ehitama välja generaatori ühendamise valmiduse.
Generaatorid viiakse pärast riigihankega poe leidmist poe juurde ning seade on valmis kohe tööle rakendamiseks. Samas on seadmed ratastel, mis võimaldab neid vajadusel ka ümber paigutada. Selline vajadus võib tekkida näiteks siis, kui kauplus lõpetab asukohas tegevuse ja piirkonnas tuleb leida uus „kriisipood“.
Kogu meede on plaanis ellu viia kolme aasta jooksul. Tänavu on eesmärk kriisipoe tasemeni jõuda kuni 40 kaubanduspinnal. Kriisipoed on plaanitud paiknema üle Eesti nii, et neid oleks valla tasemel vähemalt üks ning linnades rohkem, sõltuvalt elanike arvust.
14. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse taotleja on täitnud kõik muud seaduses sätestatud tingimused Eesti kodanikuks saamiseks.
15. Eesti kodakondsuse andmine (57 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 57 isikule naturalisatsiooni korras. Kodakondsuse taotlejad vastavad seaduses sätestatud tingimustele Eesti kodanikuks saamiseks.
16. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
17. Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) muudatusettepanekud Riigikogu menetluses
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus esitas 4. jaanuaril 2024 Riigikogule menetlemiseks energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356SE). Seoses eelnõule laekunud muudatusettepanekute ning Euroopa Komisjoni tagasisidega taastuvenergia direktiivi ülevõtmisel, soovib ministeerium esitada täiendavad muudatusettepanekud, mis vajavad valitsuse heakskiitu.
Muudatusettepanekute sisu:
1. määratletakse kliimaministeerium taastuvenergia projektide loamenetluse vaatest ühise kontaktpunktina;
2. sätestatakse, et kütuse tootjal on kohustus hankimisala tasandil kohaldada juhtimissüsteeme, mis tagavad süsiniku sidumise, juhul, kui riigi tasandil ei ole nimetatud aspekt tõendatav;
3. tuuakse sisse keskkonnaameti ja põhivõrguettevõtja kohustus andmeid jagada liidu andmebaasiga, mis on Euroopa Liidu hetkel arendusjärgus olev andmebaas vedelate ja gaasiliste transpordikütuste säästlikkuse näitajate ning päritolu jälgimiseks;
4. antakse kütusetarnijatele (sh avalikkusele) võimalus tutvuda keskkonnaameti poolt avaldatud andmetega mis on lisatud kütuse vastavusdokumenti selleks, et tagada kindlustunnet biokomponendi lisamise nõude korrapärasest täitmisest ning tuvastada varakult võimalikke rikkumisi lisaks üldisele läbipaistvuse suurendamisele;
5. lisatakse kohustus kütusetarnijatele esitada koos tegevusloa või õiguse saamise taotlusega biokomponendi lisamise nõude täitmise kava ja tõendid, mis tõendaks ettevõtja hoolsuskohustuse täitmist ning hõlbustaks riigil järelevalve teostamist;
6. täpsustatakse selgemalt keskkonnaameti pädevust biokomponendi lisamise nõude järelevalves;
7. arvestatakse turuosaliste ning Riigikogu poolt laekunud ettepanekutega ning tehakse sellekohased tehnilised ning õigusselgust loovad täpsustused eelnõusse.
18. Regioonide Komitee perioodi 2020–2025 liikme ja asendusliikme kandidaatide esitamine
Esitaja: regionaalminister Piret Hartman
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Regionaalminister teeb ettepaneku esitada Euroopa Liidu Regioonide Komitee põhiliikme kandidaadiks Tallinna Linnavalitsuse liige, linnapea Jevgeni Ossinovski ning asendusliikme kandidaadiks Tallinna Linnavolikogu liige Tiit Terik.
Seoses senise Tallinna Linnavolikogu liikme Jevgeni Ossinovski nimetamisega Tallinna linnapeaks ja Tiit Teriku vabastamisega Tallinna Linnavalitsuse liikme ametist ja volikogu liikme volituste taastamisega lõppesid nende senised mandaadid Regioonide Komitees. Kuna Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed nimetatakse konkreetselt, kas volikogu või valitsuse liikmelisuse alusel, tuleb mandaadi aluste muutumisel Eestil liige või asendusliige uuesti nimetada. Eesti Linnade ja Valdade Liit on teinud ettepaneku nende isikute jätkamiseks Regioonide Komitees.
Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega poliitiline kogu, mille ülesandeks on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi. Regioonide Komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on kas piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Eesti poolt võib liikmeks olla valla- või linnavolikogu liige ning valla- või linnavalitsuse liige. Liikmed ja asendusliikmed nimetab Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriigi esitatud kandidaatide põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega. Liikmed ja asendusliikmed kinnitatakse konkreetse ametikoha põhise mandaadi alusel.
Regioonide Komitee liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Praegune Regioonide Komitee mandaadiperiood algas jaanuaris 2020. Eesti esitas oma ettepaneku esindajateks Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2019. a istungi otsusega. Eesti on 2024. a maikuuni esitanud kümme ettepanekut esindajate muutmiseks tulenevalt mandaatide lõppemisest.
19. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
20. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
21. Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude direktiivi kohta
Esitajad: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 24. jaanuaril 2024. aastal direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise osas. Direktiivi eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi suurtes liikmesriikide üleselt tegutsevates ettevõtetes. Direktiiv näeb ette, et üleühenduselistes ettevõtetes (EL liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat) on töötajatel on õigus algatada Euroopa töönõukogu asutamine, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärk on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Direktiivi muudatusega täpsustatakse töönõukogu asutamise tingimusi, tehakse muudatusi konsulteerimisnõuetes ja täpsustatakse ettevõtte keskjuhatuse kohustusi.
Eelnõu mõju Eestile on väike. Eestis ei ole asutatud Euroopa töönõukogusid ning Eestis ei asu ühtegi üleühenduselise ettevõtja keskjuhatust, kes vastutab Euroopa töönõukogu asutamise ja selle toimimisega seotud kulude kandmise eest. Samas ei saa välistada nende olemasolu Eestis tulevikus. Küll aga on Eestis töötajaid, kes kuuluvad teises EL liikmesriigis asutatud Euroopa töönõukogusse ehk on valitud üleühenduselise ettevõtja töötajate esinduskogusse Eestist. Seetõttu mõjutab eelnõu Eesti elanikest peamiselt töötajaid, kelle informeerimise ja nendega konsulteerimise õiguseid parandatakse. Direktiivi vastuvõtmisel tuleb muuta töötajate üleühenduselise kaasamise seadust.
Eesti toetab eelnõu eesmärke. Peame oluliseks, et direktiivi muudatused ei too ettevõtetele kaasa põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Saame nõustuda, et direktiivis sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumise eest näevad liikmesriigid ette mõjusad, proportsioanalsed ja hoiatavad karistused.